UNGARI TEADLASTE AVASTUS ÄREVUSE KONTROLLI ALL HOIDMISEKS: SIILKÜBARA EKSTRAKT EP107TM

Ahtaleheline siilkübar

Intervjuu professor prof. dr József Halleriga, neurobioloog ja üks patenteeritud EP107TM siilkübara ekstrakti, Anxi 107 tablettide peamise koostisosa leiutajatest.

See on lugu kahest rahvusvaheliselt tunnustatud ungari teadlasest ja erilise toimeaine avastamisest ühes ravimtaimes. Prof. dr József Haller ja prof dr Tamás Freund leidsid ahtalehises siilkübara taimes ehk Echinacea angustifolia’s ühendi, mida võiks kasutada ärevuse raviks. See on märkimisväärne teaduslik edasiminek, sest siilkübaraid kasutatakse traditsiooniliselt külmetushaiguste raviks või immuunsüsteemi toetamiseks. Ainult mõnedel valitud piirkonnas kasvatatavatel Siilkübara liikidel on vajalikud koostisosad ärevuse vastu võitlemisel.

Igal leiul on oma lugu. Kuidas EP107TM erilised võimed ilmsiks tulid?

Võib-olla üllatavalt oli toimeaine avastamine ja hilisem toote loomine tingitud kokkusattumusest. Koos akadeemik prof. Tamás Freundiga võitsime Euroopa Liidult ERC Advanced Grant’i, et uurida ärevust, sealhulgas kannabinoidide funktsiooni (ühendid meie organismis, mis võivad mängida rolli stressireaktsioonis, mälu säilitamises, sotsiaalses käitumises, ärevuse leevendamises jms närvirakkude vahelise keemilise signalisatsiooni reguleerimise kaudu – toim). Oleme esimesena näidanud nn CB1-kanabinoidiretseptorite, mis asuvad peamiselt meie närvisüsteemis, ärevusega seotud mõju. Meie tööd sellel teemal on hiljem viidatud sadades välismaa uuringutes.

Seda uurimistööd tehes sattusin lugema artiklit, mis räägib ahtalehelisest siilkübarast (Echinacea angustifolia), mis sisaldab organismi enda kannabinoididega sarnaseid aineid. Me uurisime, kas siilkübar võiks olla kasutatav täiendava ravina, oletades, et see võib toetada teiste ärevusevastaste ravimite toimet. Kui katsed algasid, täheldasime laboratoorsete katsete käigus tugevat ärevusevastast toimet, nii et alustasime süstemaatilisi uuringuid selle kohta, kas Echinacea võiks kasutusele võtta iseseisva ärevusevastase teraapiana.

Võiks arvata, et me oleme siilkübaratega perekonnaga tuttavad, sest me oleme seda enamasti pidanud looduslikuks vahendiks külmetushaiguse sümptomite puhul. Seda kuni praeguseni. Mida oleme aga selle kohta teada saanud ärevuse puhul?

Siilkübaras leidub ärevusevastased aineid, mis sarnanevad bensodiasepiinidele (eriarsti poolt välja kirjutatud retseptiravimid ärevuse vähendamiseks, pingete leevendamiseks ja ärevuse rahustamiseks – toim.), kuid ilma nende väga tugevate kõrvaltoimeteta, nagu unisus ja halb motoorne koordinatsioon. Nende eeliseks teiste ärevusevastaste ravimite ees on see, et nad toimivad kiiremini.

Oluline on märkida, et siilkübara ekstrakt ei ole ärevushäire, vaid kerge ärevuse raviks. Seda võib kasutada ärevusseisundi raviks vastavalt vajadusele, näiteks kui elu võtab pikema aja jooksul oma osa või kui teil on miski, mis teis ärevust põhjustab. Samuti võib see olla hirm lendamise või hambaarsti ees, eksamieelne ärevus või korduv ärevus, mis ei tõuse meditsiinilise diagnoosi tasemele.

Sellisel juhul alustab inimene siilkübara ekstrakti võtmist ja võib selle võtmise lühikese aja jooksul lõpetada. Kui see juhtub uuesti, võib ta uuesti selle võtmist alustada. Tegemist ei ole klassikalise ärevusevastase raviga, kus ärevusevastaseid tablette võetakse meditsiinilise järelevalve all 1-2 aastat ja mõju ei ole vähemalt kuu või poolteist kuud tunda. Selle ainulaadse siilkübara ekstrakti puhul võib ravi ohutult lõpetada kuni 1-2 nädalat pärast seda, kui sümptomid on lakanud, toime jätkub veel mõnda aega pärast seda.

Niisiis, kui teil on kodus siilkübar – kas taim ise või mis tahes selle ekstrakt, siis kas see võib toimida?

Ei, see ei ole nii lihtne. Pärast esimesi katseid ostsime erinevatest kohtadest erinevaid siilkübarate ekstrakte ja olime isegi šokeeritud, sest mitte kõigil neist ei olnud mingit ärevusevastast toimet. Te ei taha ju avastada midagi, mis mõjub ainult neljapäeval ja mitte ühelgi teisel nädalapäeval. Nii et me otsisime veel ja veel tarnijaid. Vaatasime kokku umbes viitteist ekstrakti mitmest paigast, kuni leidsime veel ühe, millel oli parim ärevusevastane toime. Leidsime, et ainult väga kitsas rühm siilkübara ekstrakte sisaldas õiget alkamiidide profiili, mis võib ärevust vähendada. Nimetasime ekstrakti, mis sisaldab vajalikus koguses selliseid ühendeid EP107TM. See nimi ei tähenda konkreetset ainet, vaid konkreetse profiili alkamiidühendeid, mida saab ärevuse leevendamiseks kasutada.

Lõpetuseks lubage mul esitada teile klassikaline nn „kingsepa kinga“ küsimus: kas te kasutate EP107TM ahtalehelise siilkübara juure ekstrakti?

Jah, ma kasutan seda aeg-ajalt ka ise. Minu töö ja kohustused on üsna nõudlikud. See ei ole konkreetselt ärevus. Pigem ütleksin, et on hetki, mil tunnen, et mul on energia otsas, et mul ei ole kuidagi tahtmist või jõudu edasi minna. Ma tunnen, et elu paneb mu õlgadele teatud surve. Echinacea annab mulle rahu ja enesekindlust. See parandab minu elukvaliteeti, negatiivsed mõtted muutuvad positiivseteks mõteteks ja negatiivne ülekoormatuse tunne on kadunud. Sarnastest tulemustest on sõltumatult teatanud ka Austraalia uurimisrühm, kes hiljuti avaldas meie EP107TM-i kohta tehtud uurimuse. Nad leidsid, et siilkübar võib parandada elukvaliteeti ja vähendada isegi depressiooni riski. Lisaks meie poolt näidatud ärevusevastasele mõjule, muudab see toote väga atraktiivseks.

Prof. Dr. Tamas Freund

Széchenyi auhinnaga pärjatud Ungari neurobioloog, ülikooli professor, Ungari Teaduste Akadeemia (HAS) täisliige, alates 2020. aasta juulist HAS president. Bioloogiadoktor, rahvusvaheliselt tunnustatud kortikaalse funktsiooni valdkonna teadlane. Alates 1990. aastast oli ta Ungari Teaduste Akadeemia Eksperimentaalmeditsiini Instituudi osakonna juhataja, 1994-2002 direktori asetäitja ja alates 2002. aastast instituudi direktor. Ta on olnud külalisteadur Oxfordi, Lundi, San Diego, Los Angelese ja Freiburgi ülikoolis, samuti Pariisi Pasteuri Instituudis ja Rutgersi ülikoolis. Alates 2004. aastast on ta Euroopa Neuroteaduslike Ühingute Föderatsiooni president. Ta on Euroopa Teaduste Akadeemia, Euroopa Kunsti- ja Teaduste Akadeemia, Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia ning Saksa Teaduste Akadeemia valitud liige. Ta on mitme rahvusvahelise neurobioloogia organisatsiooni juhatuse liige ja kuulub mitmete rahvusvaheliste ajakirjade toimetuskolleegiumidesse. Ta on rohkem kui 300 teaduspublikatsiooni ja 12 raamatupeatüki autor või kaasautor. Teda peetakse rahvusvahelises kirjanduses üheks enim tsiteeritud ungari teadlaseks, keda on viidatud üle 35 000 korra. Tema Hirsch`i indeks on 96.

Prof. Dr. Jozsef Haller

Ta on neurobioloog, teadlane ja alates 2004. aastast Ungari Teaduste Akadeemia doktor. Ta on spetsialiseerunud käitumise neurobioloogiale ja kriminaalpsühholoogiale. Aastatel 1999-2020 oli ta 1. astme teadusnõunik Eksperimentaalmeditsiini Instituudis, kus ta töötas käitumisuuringute üksuse teadusliku juhina. Ta oli regulaarne õppejõud Eötvös Lorandi Ülikooli ja Semmelweis’i Ülikooli doktorikoolides. Ta on Rahvusvahelise Avaliku Teenistuse Ülikooli kriminaalpsühholoogia osakonna juhataja, kus tema uurimisvaldkonda kuuluvad agressiooni, uimastite (kannabinoidide), ärevuse ja traumajärgse stressihäire käitumuslikud ja neurobioloogilised aspektid. Tal on silmapaistev publitseerimistöö, ta on 2 ungari- ja 2 ingliskeelse teadusliku õpiku ning 18 raamatupeatüki autor. Ta on avaldanud 158 artiklit erinevates rahvusvahelistes ajakirjades ja teda on tsiteeritud rohkem kui 6000 korda. Ta on korraldanud arvukalt konverentse ja kuulub mitme rahvusvahelise teadusajakirja toimetuskolleegiumisse. Ravimiuuringute Instituudi direktorina on ta interdistsiplinaarse ajakirja Interdisciplinary Drug Review peatoimetaja ning selle teaduslike uurimistööde juht ja toimetaja.